Postitused

EKRE Kuusalu osakond Mailaadal

Kujutis
... 1. mail toimus tavapäraks saanud Kuusalu Mailaat ning väljas oli telgiga ka EKRE Kuusalu osakond. Rahvaga tuli kohtuma EKRE fraktsiooni liige ning eurovalimiste kandidaat Henn Põlluaas.  Laadale suundujad võtsid meid hästi vastu, oli mõni kes väljendas oma antipaatiat vaikimisega või mõni kes andis negatiivse kommentaari. Üks proua jäi mulle eriti meelde: tema arvates takistavat EKRE riigikogul tööd tegemast. Mina kui ka riigikogu tööd meediast jälgiv inimene vastasin prouale et ka obstruktsioon jms vaidlemine kuulub riigikogu töö juurde. Proua ütles et mul on tegelikult õigus ning liikus kähku edasi. Debatt oleks saanud lisa, öeldes liialdamata, et valitsuskoalitsioon on teinud parlamendist kummitempli. Selle mõistmiseks ei pea olema saadik. Ilm oli päiksepaisteline, soe ning aeg möödus ruttu. Valimisnänn mida valimiste propagandaks jagada sai peaaegu otsa. Minev kaup on jätkuvalt pastapliiatsid ning kommid. EKRE osakonnad üle Eesti on maikuus oma telgiga siin ja seal väljas nin

Vabadussõjalaste Kuusalu kihelkonnapäev 1934

Kujutis
EVL Kuusalu kihelkonnapäev möödus üksmeelselt ja ülevalt. On järeldada, et rahvas eelolevatel valimistel ütleb oma sõna vabadussõjalaste rahvaliikumise kasuks. Pühapäeval, 4. märtsil peeti Kuusalu alevikus Eesti vabadussõjalaste Kuusalu kihelkonnapäeva, mis puhul EVL Kiisa, Kõnnu, Kõnnu-Kolgaküla, Koiga, Jõelehtme, Raasiku ja Kodasoo osakondadele anti üle nendele annetatud lipud. Päev kujunes vabadussõjalaste rahvaliikumise kohapealseks suursündmuseks — vaatamata halbadele teeoludele voolas Kuusallu kokku tuhandeid kodanikke kihelkonnast ja kaugematestki naaberkohtadest.  Lippude üleandmine ja õnnistamine toimus Kuusalu seltsimaja esisel platsil, kuhu kogunesid ja rivistusid üles kõik ülalnimetatud EVL osakonnad. Kell 1 päeval saabus kohale vabadussõjalaste juht kindral R. Larka,keda ootavate osakondade ja rahvamurru poolt võeti vastu rõkkavate kiiduavalduste ja orkestrihelidega. Keskliidu esimees pidas osakondadele lühida tervituskõne, soovides õnne ja püsivust edaspidi

Valik valimistel otsustab demokraatia olukorra

Kujutis
Meil on kaks erakonda kes valitsuse moodustades, muudavad riigipea taas rahva poolt valitavaks ning annavad rahvale õiguse taas algatada ja hääletada eelnõude üle: EKRE ja Keskerakond . Üks leer lubab kehtestada ideoloogilise vaenukõne seaduse, surmasüsti, jätkata rahapesu kinnimätsimist, jätkata eesti venestamist, kohtulikku korruptsiooni, sotsialistliku majandusmudelit, rahastada erameediat ja kodanikuühendusi ning jätkab vähemuste poliitilist julma ärakasutamist. Samal aja on meil valimistel ka öelda oma "JAH"sõna demokraatia taastamisele Eesti Vabariigis. Kui küsida mis on hetkel aktuaalne, silmas pidades rahvaalgatusõigust ning referendumit, siis justnimelt Nursipalu ja Soodla sõjaväelise harjutusvälja laiendamine; see peaks olema tegelikult riiklik teema, mitte vaid kohalik.  EKRE on püüdnud edendada otsedemokraatiat ka kohalik tasandil, algatanud vastava eelnõu parlamendis; teadagi, pole see leidnud toetust. Eestis on SAPTK ning SA Terve Rahvas kes otsedemokraatiat e

EKRE võit realiseeritakse 5. märtsil valimiskastide juures

Kujutis
Tule 5. märtsil välja ning vali mõne Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaadi poolt Viimaste nädalate koondtulemusena on EKRE populaarseim erakond; seda näitab väljaande "Postimees" arvutus. Kuid kindlasti on veel vara rõõmustada, sest midagi pole otsustatud. Valimiste ajal on propaganda mitmekordistunud, kuid mis teha, need on ju valimised ning eesti rahval on niigi kesised võimalused kõrgeimat võimu teostada. Aga pole hullu, valimised saavad kohe läbi. Kui sa soovid et eesti rahvamajandus saaks elu sisse, rahvas saaks valida presidenti ja algatada ning hääletada eelnõusid, kui sa soovid et eesti oleks õigusriik ning päriselt kaitstud - siis tule 5. märtsil välja ning vali mõne Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaadi poolt.

Kuhu on kadunud poliitilises diskussioonis "hinge" ja "südametunnistuse" mõiste?

Kujutis
Tihti kuuleme poliitilises diskussioonis mõistet "mõistus", nagu "Parempoolsed" reklaamivad et nemad on "mõistuse hääl". Hakkad siis kaevama sügavamale ning välja et mõistuse hääle all on moraalne värdjas.  Mäletavasti kasutas kunagi kirjanik R. Raud mõistet "moraalne värdjas", iseloomustamaks valitsevat klikki ehk Reformierakonna ja IRL juhitavat valitsust. Iroonilisel kombel on Raud nüüd kadunud, aga eks looja pärand ole ikka suurem kui Tema ise.  Selle asemel et vehkida terminiga "mõistus", tuleks küsida poliitikult milline on tema moraalne pale, südametunnistuse puhtus ja hingeline seisund. Poliitikult tuleb küsida, mitte et mida ta lubab, vaid kes Ta on. See kes sa oled inimesena, ütleb ka milline sa oled poliitikuna!  

Valitsus kasutab välisorganisatsioone, mõjutamaks valimisi

Kujutis
Aga sai ju aasta täis vene-ukraina sõjast ning oli vabariigi sünnipäev? Jah! Aga siis tulnuks Vabariigi Valitsusel jätta väliskülalised kutsumata, põhjendusega et meil toimuvad kohe valimised. Kui ühes erakonnas on kümneid reservväelasi, kui üks erakond on aastaid võidelnud selle eest et meil oleks tugev riigikaitse - siis kasutab võimupartei, kes veel enne suurt sõda lohistas riigikaitse teemal sussi, välisorganisatsioonide vihmavarju oma poliitilistes huvides. Selles pole midagi tavapäratut: seda on tehtud aegade algusest peale, nii meil kui ka mujal maailmas - see on omane seltskonnale, kes peab maad kus ta võimul on, kolooniamaaks.   23-24. veebruaril väisas Eestit NATO peasekretär ja Euroopa Komisjoni president. Heisati lippu, väisati kaitseväe paraadi ning tehti ühine pressikonverents - seda kõike ikka selle nimel et Putin hirmust püksid täis teeks. Talupojamõistus näeb selle läbi: seda üritust jääb saatma meie poolne pugejalikkus välisisandale ning välisorganisatsio

Riigiprokurör tegevpoliitikas on julgeolekuoht

Kujutis
Perling on nagu vaal mis korraks pinnale tõuseb, näitamaks kui korrupeerinud meie õigussüsteem on. Valija peab mõistma et kriitika pole suunatud "Parempoolsete" reapoliitiku pihta kes soovib end esile tõsta, vaid "Parempoolsete" kui süvariigi pihta. Lisaks erakond Eesti200-le, kandideerib ka parlamenti erakond kes nimetab end "Parempoolsed". Selle eesotsas on endine riigiprokurör kes ehk senini arvab et ta kangutati ametist lahti - kuid tegelikult lõppes proual 2019a. aastal tähtajaline ametiaeg ning Ratase Valitsus polnud nõus et Perling jätkab edasi riigiprokurörina.  Perlingu ametiaega iseloomustab nagu paljusid riigiametnike, topeltmoraal ning tõrjuv hoiak põhiseadusliku korra vastu. Laitmatu süsteemiinimesena leidis ta seitse põhjust miks Eesti õigussüsteem ei tohi olla selline nagu USAs - juba rahvakirjanik Tammsaare teadis öelda et eestlasel on harjumus võtta üle teiste rahvaste halbu kombeid, aga häid külgi eestlane üle võtta ei soovi.