Vabadussõjalaste Kuusalu kihelkonnapäev 1934

EVL Kuusalu kihelkonnapäev möödus üksmeelselt ja ülevalt. On järeldada, et rahvas eelolevatel valimistel ütleb oma sõna vabadussõjalaste rahvaliikumise kasuks.

Pühapäeval, 4. märtsil peeti Kuusalu alevikus Eesti vabadussõjalaste Kuusalu kihelkonnapäeva, mis puhul EVL Kiisa, Kõnnu, Kõnnu-Kolgaküla, Koiga, Jõelehtme, Raasiku ja Kodasoo osakondadele anti üle nendele annetatud lipud. Päev kujunes vabadussõjalaste rahvaliikumise kohapealseks suursündmuseks — vaatamata halbadele teeoludele voolas Kuusallu kokku tuhandeid kodanikke kihelkonnast ja kaugematestki naaberkohtadest. 

Lippude üleandmine ja õnnistamine toimus Kuusalu seltsimaja esisel platsil, kuhu kogunesid ja rivistusid üles kõik ülalnimetatud EVL osakonnad. Kell 1 päeval saabus kohale vabadussõjalaste juht kindral R. Larka,keda ootavate osakondade ja rahvamurru poolt võeti vastu rõkkavate kiiduavalduste ja orkestrihelidega. Keskliidu esimees pidas osakondadele lühida tervituskõne, soovides õnne ja püsivust edaspidiseks tegevuseks. Selle järele andis pr. H. Johani Harjuma® ja Tallinna naisosakondade nimel lipud üle kindral R. Larkale, kes südamlike sõnadega hindas naiste teeneid rahvaliikumises ja neid tänas annetatud lippude eest. Nüüd pöördus R. Larka üksikute osakondade esimeeste poole, ning andis nendele üle osakondade lipud, tuletades meele lippude tähendust. Lippude õnnistamist toimetas õpetaja R. Uhke, kelle vaimulik kõne koosolijaisse sisendas meeliülendavaid tundeid. Sündmust jälgivad rahvahulgad avaldasid oma poolehoidu vabadussõjalastee võimsate elagu-hüüe-tega. Võis näha, kuidas isegi vanad, habemikud talumehed vaimustatult vabadussõjalaste^ avaldasid oma poolehoidu.

Pärast lippude õnnistamist rivistusid osavõtjad rongkäiguks, ning liikusid Kuusalu kalmistule. Eesotsas õrna lugupeetud juhi kindral Ä. Larkaga vabadussõjalaste rongkäik jättis võimsa mulje. Rongkäiku jälgiva rahva seas tähendati, et nii suurt rahvakogumist pole Kuusalus veel nähtud. Kalmistul rivistusid rongkäiklased üles mõlemale poole langenute mälestussamba kõrvale. õp. Uhke pidas sütitava kõne, tuletades meelde koosolejaile langenud kangelaste sangaritegusid. Kui kindral R. Larka ja Kuusalu osakondade esindaja V e s t e r, seejärele astusid samba juure ja sellele asetasid pärja, kujunes silmapilk liigutavalt südamlikuks. Vaikses hardumuses mälestasid koosviibijad oma langenud kaasvõitlejaid. Pärast vaimulikke laule rongkäik lahkus kalmistult siirdudes Kuusalu põllumeeste seltsimajja, kus algas Vabadussõjalaste kõnekoosolek. Olgugi, et seltsimajal on kaks avarat saali, ei suutnud need kõiki ära mahutada, mille tõttu f>c tsli Vaikne, tagasihoidlik ja endassesüvenenud mees on kindral R. Larka. Vähese jutuga, peaaegu kinnine, nagu suurem hulk eestlasi. Oma isikus esitab ta põlise eesti mehe elujaatava ja tööd armastava ilmavaate. Igapäevases elus armastab Ä. Larka äärmist lihtsust ja vähenõudlikkust oma isiku ja eluviiside suhtes. Välist hiilgust, uhkeldamist ta ei salli. On äärmiselt kokkuhoidlik.

Paljud kõnesid pidid jälgima seltsimaja eeskodades läbi avatud uste. Esimesena asub koosviibijate tormiliste poolehoiuavalduste saatel kõnetooli kindral Ä. Larka. Kõneleja selgitas maarahvale meie riigi praegust poliitilist ja majanduslikku olukorda. Äsjalik kõne kutsus esile korduvaid kiiduavaldusi, kostus hüüdeid „Õige" ja „Elagu kindral Larka". Tund aega kestnud kõne lõpul rahvahulgad otse juubeldasid, avaldades vabadussõjameeste juhile oma otsesemat ja võltsimatut poolehoidu. Järgmisena kõneles pr. H. Johani kodust, kui riigi algrakukesest, rõhutades, et Eesti kodu peab olema tugev. Hoogsat kõnet kuulati tähelepanuga. Ka ksv. H. Johansoni asjalik kõne kutsus esile kiiduavaldusi. Koosoleku lõpul laulsid koosviibijad ühiselt „Eestimaa, su mehemeel", mida mõned ,.erapooletute" palgalised agitaatorid püüdsid segada. Rahvas aga karjus segajad maha. EVL Kuusalu kihelkonnapäev möödus üksmeelselt ja ülevalt. On järeldada, et rahvas eelolevatel valimistel ütleb oma sõna vabadussõjalaste rahvaliikumise kasuks

 Ilmunud väljaandes Võitlus 6. märtsil 1934. aastal