JÜRI BÖHM TEEB ETTEPANEKU: QR-KOODI ASEMEL "RUUTKOOD"

„Mina pakun selle tarbeks välja emakeelse ja suupärase nimetuse "ruutkood",“ kirjutab Böhm Facebookis.

Tuntud rahvuslane Jüri Böhm, kes kandideeris viimati KOV-valimistel EKRE nimekirjas, teeb oma sotsiaalmeedia postituses ettepaneku, hakata nimetama kurikuulsat QR-koodi nimega „Ruutkood“:

„Olen juba ammu imestanud, miks me kasutame seda keelt väänavat ja eesti keele loogikat eiravat värdsõna kuarkood või guarkood!? (Esimese pauguga ei oska kohe välja öeldagi.) Mina pakun selle tarbeks välja emakeelse ja suupärase nimetuse "ruutkood". On ju juba olemas triibuline triipkood miks siis mitte ruudukujulist nimetada ruutkood. Mida arvate?“ küsib Böhm.

Triipkoodi ajaloost nii palju, et juudipankurite Rotchildide suguvõsa IBM-i töötaja George J. Laurer leiutas UPC (Universal Product Code) triipkoodi, mis pandi lõpuks üle terve maailma igale tootele. See sisaldab endas numbrit 666.



 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

ÜLLATAV! Vastanute enamus eelistab vabadussõjalastest rääkima Mart Helmet

Kujutis
Foto: Uued Uudised Kõik ei pea olema loogiline. Mart Helme on karismaatiline persoon ja vilunud kõnemees. Teda tuleks rahvas kuulama ka teemal mis pole selle selle poliitiku spetsialiteet, nagu vabadussõjalaste liikumine. Jaanipäeva aegu esitati FB grupis "Vabadussõjalaste liikumine" küsimus: " Kui sügisel toimuks avalik loeng vabadussõjalastest-poliitilisest olukorrast 1930-ndate algul, siis millist inimest sa kuulama tuleksid? 415-st vastanust ütleb 324 kasutajat, et nad soovivad kuulata Mart Helmet. Talle järgneb Jaak Valge, keda soovib kuulata 45 vastanud kasutajat. Henn Põlluaasa soovib sel teemal kuulata 10 vastanud kasutajat. Jaak Valge on aastakümnete jooksul tegelenud esimese Eesti ajaloo uurimisega, pidanud loenguid otsedemokraatiast ning vabadussõjalastest. "Lahtirakendamime. Eesti majanduse stabiliseerimine 1918-1924", "Punased I" ning "Eesti parlament 1917-1940: poliitiline ajalugu" on Jaagu sulest ilmunud teosed. Jaak
Lisateave

Vabadussõjalaste Kuusalu kihelkonnapäev 1934

Kujutis
EVL Kuusalu kihelkonnapäev möödus üksmeelselt ja ülevalt. On järeldada, et rahvas eelolevatel valimistel ütleb oma sõna vabadussõjalaste rahvaliikumise kasuks. Pühapäeval, 4. märtsil peeti Kuusalu alevikus Eesti vabadussõjalaste Kuusalu kihelkonnapäeva, mis puhul EVL Kiisa, Kõnnu, Kõnnu-Kolgaküla, Koiga, Jõelehtme, Raasiku ja Kodasoo osakondadele anti üle nendele annetatud lipud. Päev kujunes vabadussõjalaste rahvaliikumise kohapealseks suursündmuseks — vaatamata halbadele teeoludele voolas Kuusallu kokku tuhandeid kodanikke kihelkonnast ja kaugematestki naaberkohtadest.  Lippude üleandmine ja õnnistamine toimus Kuusalu seltsimaja esisel platsil, kuhu kogunesid ja rivistusid üles kõik ülalnimetatud EVL osakonnad. Kell 1 päeval saabus kohale vabadussõjalaste juht kindral R. Larka,keda ootavate osakondade ja rahvamurru poolt võeti vastu rõkkavate kiiduavalduste ja orkestrihelidega. Keskliidu esimees pidas osakondadele lühida tervituskõne, soovides õnne ja püsivust edaspidi
Lisateave

Siim Pohlak: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kasvab hoogsalt

Kujutis
„Tulijaid on kõigist meie piirkonna omavalitsustest,“ teab Pohlak ütelda. „Ainuüksi Harju- ja Raplamaa ringkonnaga (Tallinn ei kuulu sinna alla) on liitunud viimase kuuga 120 uut inimest! Tulijaid on kõigist meie piirkonna omavalitsustest. Kui sa oled seni kahelnud, siis tule ja liitu ka - kas siis toetuseks, või juba selleks, et sügisestel kohalikel valimistel oma kodukandile uus hingamine anda ,“ teeb ettepaneku EKRE Harju- ja Raplamaa ringkonna esimees Siim Pohlak sotsiaalmeedias, selle aasta märtsis.   Foto: Järva Teataja
Lisateave