EKRE liige Ida-Harjust, avaldas poliitteose

”

26. detsembril ilmus Kenno Põltsami poliitteose "Doktriin" esimene köide alapealkirjaga "Poliitilises Perifeerias". Teos on 228 lk pikk. 

Sõltumatu rahvuskosnervatiiv hindas raamatu siiraks, sisukaks ning kirjastus nägi vajalikuks see trükki lasta, eelnevalt selle kallal töötades. 

Võimalus on raamat soetada Apollo või Rahva Raamatu poodidest sh ka e-poest. 

https://www.apollo.ee/doktriin.html

https://rahvaraamat.ee/p/doktriin-poliitilises-perifeerias/1794890/et?isbn=9789949981151

"Teose esimene peatükk annab ülevaate aastatest 2003 - 2018, sel perioodil olin poliitika vaatleja kes pöördus ära olemast Reformierakonna püsitoetaja, kasvades hingeliselt suuremaks ning asudes toetama Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks missiooni ning nägemaks et väiksest erakonnast nagu EKRE kasvab lõpuks suur rahvaliikumine. Radikaliseerusin! Ehk mõistsin kui mittedemokraatlik, korruptiivne ja kuri meie eesti ühiskond on. 

Ega ma majandusküsimustest ülevaadet anna, sest kui ma käsitlen II-s peatükis moraaliküsimust ning III-s peatükis riigivalistemise küsimust, on juba sellega ka kõik öeldud; Loodetust IME-st on jäänud järgi globalistide ja rahajuutide mängumaa.

Eksib see kes arvab et raamat rikkis grammofonina tuntud konservatiivset kriitikat laulab, Kuna selle panin mina otsast lõpuni kirja, on raamat omanäoline ning vürtsitatud nuta ja naera huumoriga. Kes on kohalik poliitik kellele ma raamatus mõne lehekülje pühendasin? Saad teada kui võtad kätte teose "Doktriin Poliitilises Perifeerias"," kirjutab Põltsam.

Põltsami teos algab kui muinasjutt, kuid lugedes leht lehe haaval edasi, mõistame, et see kõik toimub meie ümber...poliitika pidavat olema ümbersulatuse esiplaan mida me kõige suuremates mõõtmetes iga jumala päev üle elame:

 „Esimese tõsise mõtiskluse esiisade maa ja selle etnilise rahva tuleviku üle pidasin maha 12. aasta vanuselt. Silmitsesin taevani kõrguvaid saarepuid, mis tänaseni seisavad nagu sambad mõlemal pool teed talusse. Tol hetkel ei adunud ma vestluse tähtsust, mille tädi Maaliga maha pidasin, kuid tema argumendid olid nii pitsitavad ja veenvad, et lõid aluse minu alateadvuse edasiseks arenguks rahvuslikus küsimuses.”